Rõivas: võiksime olla e-teenuste Šveits

Rõivas andis täna riigikogu ees ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast. Peaminister ütles, et ka e-residentsuse loomine on värske näide, kuidas avalik sektor saab oma investeeringute ja tegevusega innovatsioonile hoogu anda.

"E-residentsuse tegemata jätmine oleks suurem viga kui selle projekti läbikukkumise kulud. Tänaseks on registreerunud enam kui 13 000 eelhuvilist, 60% neist on tulnud huviga oma ettevõtte siia toomiseks või siin asutamiseks," rääkis Rõivas.

Ta lisas, et kui nendest ligi 8000 potentsiaalsest uuest ettevõtjast ka ainult osa oma plaani teostab, on see tugev panus Eesti tulevasse majanduskasvu. "Miks ei võiks Eesti olla tulevikus maailma väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks e-teenuste osutamisel sama mis Šveits ja Luksemburg või Delaware'i osariik oma niššides?" küsis peaminister.

Ta märkis, et selle saavutamiseks on vaja veel üksjagu innovatsiooni – kogu maailma jaoks atraktiivsete uute e-teenuste ja toodete arendust. "E-residentsus annab ka Eesti ettevõtluse innovatsioonile hoogu, sest nutikas ettevõtja ju lisanduvaid kliente püüdmata ei jäta."

Riigikogu liige Rein Randver küsis peaministrilt, viidates võrdlusele teiste riikidega, kas ta on praegu rahul teadus- ja arendustegevuse juures meie maksude ja maksumeetmetega. "Kas te näete mingeid muutusi, mida oleks vaja teha lähiajal, et me oleksime veelgi edukamad?"

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et maksusüsteem Eestis kahtlemata soosib investeerimist ja soosib ka investeerimist sellesse, et võtta kasutusele rohkem teadusmahukust, rohkem ka teaduse rakenduslikku poolt, olgu selleks siis konkreetsed seadmed või laborid või mis iganes konkreetses ettevõttes oluline on. "Ma usun, et see, et Eestis on just selline ettevõtte tulumaksusüsteem, nagu see on, on andnud tegelikult ka väga palju võimalusi eraettevõtetele suure osa oma kasumist investeerida muu hulgas ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemustesse," märkis Rõivas. "Seda on mulle ka mitmed ettevõtted ise öelnud, et tänu sellele, et nad saavad kas kogu kasumi või peaaegu kogu kasumi reinvesteerida, ilma et riik sealt vahepealt raha ära võtaks, on nad tegelikult investeerinud oluliselt rohkem, kui nad muidu oleks."

See on kindlasti meie maksusüsteemis positiivne ning soodustab ka teadus- ja arendustegevuste innovatsiooni laiemalt, kinnitas ta.  "Kui me vaatame neid ettevõtteid, kes on välisinvesteeringud siia teinud ning muuhulgas teadmistemahukaid või teadusmahukaid välisinvesteeringuid ja insenere palganud, siis küllap ka nende ettevõtete puhul meie maksusüsteemi selline atraktiivsus investeeringute tegemisel on olnud tugevaks argumendiks."

Rõivas rõhutas, et me me peame kindlasti oma süsteemi tugevusi hoidma. "Me peame langetama maksukoormust tööjõult, tööjõumaksudelt ja sealhulgas ikkagi kõrgema lisandväärtusega tööjõult, näiteks ka teadlaste maksukoormust," rääkis Rõivas. "Tööjõumaksud on väga paljude hinnangul kõige suuremaks takistuseks, selleks et veelgi rohkem kõrge lisandväärtusega töökohti Eestis luua ja see on ka koht, kus ma mõistan, et meil on Riigikogu erakondade vahel väga suured erimeelsused. See on täiesti aktsepteeritav, see ongi osa poliitilisest debatist. Aga ma usun, et see on koht, kus tegelikult annab olukorda veel paremaks muuta."